Juridihkalaš ráđđeaddin
Oahppu
Váikkuhit servodahkii
Antidiskrimineringsbyrån Väst addá juridihkalaš ráđiid ja doarjaga sutnje gii lea vealahuvvon. Mii logaldallat ja addit oahpu vealaheami birra ja mo dan sáhttá hehttet.
Dus lea riekti eallit friddja vealaheamis. Politihkkariin ja eiseválddiin lea geatnegasvuohta fuolahit ahte vealaheapmi eastaduvvo. Mii bargat váikkuhit sin vai sii váldet ovddasvástádusa.
Min bargu lea huksejuvvon olmmošlaš vuoigatvuođaide ja ruoŧa vealahanláhkii.
Ráđđeaddin
Min juristtat addet ráđi ja doarjaga nuvttá
Vealaheapmi lea oanehaččat dadjat, go soames olgguštuvvo soames eará ektui sullasaš dilis.
Lea olmmošlaš vuoigatvuohta beassat eallit friddja vealaheamis. Ruođa lágain lea vealaheapmi rihkus. Muhto eai buot eahpevuoiggalašvuođat leat vealaheapmi lága mielde.
Mii oažžut dávjá jearaldagaid maid mii sáhttit dahkat veahkehit olbmuid. Muhtun dábáleamos gažaldagat leat:
Geat sáhttet oažžut veahki dis?
Mii addit nuvttá juridihkalaš ráđđeaddima vealaheami birra earret eará priváhta olbmuide, organisašuvnnaide, bargoaddiide ja skuvllaide Västra Götalandguovllus, earret gielddaid Fyrbodalas. Jus lea vealaheapmi bargoeallimis ja don gii leat bargi leat miellahttu muhtun fágalihtus, de galggat váldit oktavuođa dainna álggos.
Mo sáhtát veahkehit?
Jus vásihat ahte duinna meannudit eahpevuoiggalaččat, de sáhtát minguin váldit minguin oktavuođa. Dat ii mávsse maidege dutnje. Mii sáhttit addit ráđi ja sáhttit čielggadit rihkkosiid mat jáhkkimis leat vealahanlága rihkkumat. Olu eahpevuoiggalaš dilit eai lea vealaheapmi lága mielde.
Mii eat sáhte addit juridihkalaš veahki eará riektesurggiin. Jus mii árvvoštallat ahte jearaldat ii leat vealahanlága rámmaid siskkobealde geahččalit mii čujuhit viidáseappot.
Mo galggat bargat áššiin?
Jus soames dieđiha vealaheami midjiide de sáhttit mii čielggadit dieđiheami áššin min luhtte. Čielggadeapmi mearkkaša ahte mii čohkket dieđuid sihke dieđiheaddjis ja das gii lea válddahallon.
Mii eat buvtte juridihkalaš oainnu áššái ovdal go čielggadeapmi loahpahuvvo. Jus mii veardit dan vealahanlága rihkusin, de mannan mii áittardeaddjin dieđheaddjái. Dakkár proseassa mearkkaša ahte mii geahččalit gávdnat čovdosiid váttisvuhtii dan vuođul maid dieđheaddji dáhttu ja maid mii árvvoštallat vejolažžan. Dát sáhttá leat ándagassii jearran, oahppodoaibmabijut, ekonomalaš buhtadus dahje duopmostuolloproseassa.
Maid háliidan mun dieđiheaddjin dahkat?
Lea hui deaŧalaš dieđhit johtilit. Vealahanlágas leat oalle oanehis áigemearit – áigi goas okta ášši ferte loahpahuvvot –
maid mii fertet doallat.
Go Antidiskrimineringsbyrån Väst čielggada ášši gáibiduvvo lagas ovttasbargu suinna gii leat dieđihan. Min juristtain leat gáržžes vejolašvuođat čohkket duođaštusaid ja eará eará dieđuid. Dieđiheaddji ferte ieš buktit daid duođaštusaid mat galget guorahallot go ášši čielggaduvvo. Sáhttet leat reivviid, e-boasta, SMS:a, mearrádusat, govat, jietnabáddemat, videofilmmat, olbmot geat sáhttet vihtanuššat ja sullasaččat.
Man guhká ádjána čielggadeapmi?
Čielggadeapmi sáhttá ádjánit ja gáibida ovttasbarggu gaskal dieđiheaddji ja jurista gii čielggada ášši. Lea vástidit juste man guhká čielggadeapmi ádjána, muhto sáhttet leat máŋgga mánut gitta moattit jagit mii lea sorjavaš mo ášši lea.
Sáhtán go dušše boahtit ja riŋget uksii?
It, don fertet váldit minguin oktavuođa ja diŋgot diimmu čoahkkimii juristtain.
Mii lea struktuvrralaš vealaheapmi?
Struktuvrralaš vealaheapmi lea vealaheapmi osiid vuostá álbmogis dihto mihtilmasvuođaid geažil. Sáhttá earret eará leat sáhka heajut vejolašvuođas oažžut barggu, ja heajut vejolašvuohta divššu oažžut ja badjegeahčči miellaguottut. Lágat, njuolggadusat ja norpmat leat ovdamearkkat mot struktuvrralaš vealaheami sáhttá seailluhit.
In leat goassege gullan din doaimma birra. Manne ii leat eambbo diehtojuohkin dan birra?
Ideála organisašuvdnan leat mis gáržžes vejolašvuođat joksat dan 34 gielda mat eat min sisaváldinguovllus.
Earret ruovttusiiddu leat mis konttu sosiála median gos mii ođasmahttit dieđuid vealaheami, olmmošvuoigatvuođaid birra ja dan birra mii geavvá min luhtte.
Earret min juridihkalaš ráđđeaddima lea oassi min barggus váikkuhit eiseválddiid. Sis leat geatnegahtton dahkat vuoiggalaš mearrádusaid ja mat eai vealat ovttage álbmotjoavkku. Min váikkuhanbargu lea sihke nationálalaš ja báikkálaš.